 | Twitter: @HeikkilaRaija Academia: https://uni-tuebingen1.academia.edu/RaijaHeikkil%C3%A4 Publications: Heikkila, R., 2017. Dog days are just beginning: the study of prehistoric dog remains from Estonia. Postgraduate Zooarchaeology Forum (PZAF) 6th meeting abstracts, 21. My advice for young people: Listen to your heart. My middle school teachers told me I was not fit for university. I did not let them stop me. / Usaldage oma sisetunnet. Põhikoolis leidsid õpetajad, et minul pole ülikooli asja. Ma ei lasknud neil end peatada. |
| About me: My main interest in archaeology is food. I want to learn how humans have used and changed the environment in their pursuit of food, whether by over-hunting, domesticating plants and animals, or even by introducing new species to areas where they do not live naturally. I specialize on animal bone and a variety of chemical analyses. Currently, I am working on a project that investigates reindeer domestication in Northern Scandinavia. I am using a method called stable isotope analysis to find out how reindeer diets have changed over time and if this change is caused by humans, biological factors or climate change. I was born in Stockholm, the capital of Sweden, to an Estonian-American mother and a Finnish father. When I was 6, my family moved to Tallinn, the beautiful medieval capital of Estonia. With a population of just 1.3 million, Estonia is one of the smallest countries in Europe, but it still has its own language and distinct culture. Although it lacks mountains, it has a long coastline, numerous forests and marshlands, and a staggering 2 222 islands. I always wanted to become either an archaeologist or a police officer. This interest was fueled by my love for detective stories. I wanted to discover the truth about something. When I was a bit older, I started watching documentaries about Egyptian mummies and decided that archaeology was more fun. In Estonia, it is only possible to learn local archaeology and therefore I always knew I had to go abroad to study Classical and Near Eastern archaeology. After finishing high school, I applied to universities in different foreign countries and ended up doing my BA in the United States, in a small women’s university called Bryn Mawr College. I absolutely loved my school, the community and traditions, but I felt so homesick that I returned to Europe for graduate studies. I am currently doing an MSc in archaeological sciences at the University of Tübingen in Germany. I was convinced I would end up studying Bronze Age trade in the Mediterranean, but in my third year of college I met a zooarchaeology professor who inspired me to switch my focus. One day she came up to me after class and asked if I wanted to spend the summer studying animal bones in Peru. I said yes and 5 years later I am still studying animals and diet. Learn more about me: Oras, E., Anderson, J., Rammo, R., Tõrv, M., Saag, L., Vahur, S., Rannamäe, E., Teearu-Ojakäär, A., Heikkila, R., Ehrlich, F., Malve, M., Metspalu, M., Mölder, M., Peets, P., Remmer, S., Saage, R., Saarma, U., Selin, A. and Tambets, K., 2019. Muumiapalavik Tartu Ülikoolis. Tutulus, 2018, 10-15. Heikkila, R., 2016. The Domestication and the Spread of Cultivation of Punica Granatum in the Old World. In Bolgar International Field School Proceedings Volume 3, edited by A.G. Sitdikov, E.M. Makarova, L. A. Vyazov, and N. Aituganova, 143-156. Laws, N., Heikkila, R. and Hardy, T. (April 2015). Insights into Lucre Basin Cultural Change: Preliminary Results of Faunal Analysis of the Late Intermediate Period and Late Horizon at Minaspata (Cuzco, Peru). 80th Annual Meeting of the Society for American Archaeology, San Fransisco, USA. | Minust: Minu põhihuviks arheoloogias on toit. Mind huvitab, kuidas minevikus elanud inimeste toiduotsingud mõjutasid nende keskkonda. Soovin õppida, mis tagajärjed on näiteks liigsel jahipidamisel, loomade ja taimede kodustamisel või uute liikide tutvustamisel aladele, kus nad looduslikult ei esine. Spetsialiseerun loomaluudele ja erinevatele keemilistele analüüsidele. Praegu töötan projektis, mis uurib põhjapõdra kodustamist Põhja-Skandinaavias. Ma kasutan stabiilsete isotoopide analüüsi, et avastada, kuidas põhjapõtrade toitumine on ajas muutunud ning kas need muutused on tingitud inimtegevusest, bioloogilistest protsessidest või kliimamuutusest. Ma sündisin Rootsi pealinnas Stockholmis. Ema oli mul välis-eestlane ja isa soomlane. Meie pere kolis Tallinna, kui ma olin 6-aastane. Eesti on oma 1,3 miljoni elanikuga üks väiksemaid riike Euroopas, kuid meil on sellegipoolest oma keel ja kultuur. Kuigi Eestil puuduvad päris mäed, on tal pikk rannajoon, palju metsi ja soid ning koguni 2222 saart. Kirjelda ülikooliõpingutele/kõrgharidusele eelnenud elu: Olin alati tahtnud saada kas arheoloogiks või politseinikuks. Mind ajendas tugev kirg detektiivilugude vastu. Tahtsin avastada tõde millegi, ükskõik mille, kohta. Natuke vanemas eas hakkasin vaatama dokumentaalfilme Vana-Egiptuse muumiatest ja jõudsin otsusele, et arheoloogia on lõbusam. Eestis saab õppida eeskätt kohalikku arheoloogiat. Kuna mina tahtsin õppida Vahemeremaade ja Lähis-Ida arheoloogiat, teadsin juba keskkooli ajal, et pean suunduma õpinguteks välismaale. Pärast keskkooli lõpetamist taotlesin mitmesse välisriiki ning saatuse tahtel sattusin õppima Bryn Mawr College-nimelisse naisteülikooli Ameerika Ühendriikides. Mulle meeldisid mu kool, sealne keskkond ja traditsioonid väga, aga tundsin nii tugevat koduigatsust, et otsustasin õpinguid jätkata Euroopas. Praegu sooritan magistriõpinguid laboratoorse arheoloogia erialal Saksamaal asuvas Tübingeni ülikoolis. Olin veendunud, et minust saab Vahemeremaade pronksiaegse kaubavahetuse spetsialist. Bakalaureuse kolmandal kursusel kohtasin üht zooarheoloogia professorit, kes ajendas mind muutma oma fookust. Ühel päeval pärast loengut küsis ta mult, kas tahaksin veeta suve Peruus loomaluid analüüsides. Vastasin jaatavalt ning viis aastat hiljem tegelen ikka loomade ja toitumise uurimisega. Usaldage oma sisetunnet. Põhikoolis leidsid õpetajad, et minul pole ülikooli asja. Ma ei lasknud neil end peatada. Loe lisa: Oras, E., Anderson, J., Rammo, R., Tõrv, M., Saag, L., Vahur, S., Rannamäe, E., Teearu-Ojakäär, A., Heikkila, R., Ehrlich, F., Malve, M., Metspalu, M., Mölder, M., Peets, P., Remmer, S., Saage, R., Saarma, U., Selin, A. and Tambets, K., 2019. Muumiapalavik Tartu Ülikoolis. Tutulus, 2018, 10-15. Heikkila, R., 2016. The Domestication and the Spread of Cultivation of Punica Granatum in the Old World. In Bolgar International Field School Proceedings Volume 3, edited by A.G. Sitdikov, E.M. Makarova, L. A. Vyazov, and N. Aituganova, 143-156. Laws, N., Heikkila, R. and Hardy, T. (April 2015). Insights into Lucre Basin Cultural Change: Preliminary Results of Faunal Analysis of the Late Intermediate Period and Late Horizon at Minaspata (Cuzco, Peru). 80th Annual Meeting of the Society for American Archaeology, San Fransisco, USA. |